Datidens største krimsak på Beaivváš
Beaivváš setter nå opp en ny forestilling som bygger på det som er sagt å være datidens største kriminalsak i Norge, nærmere bestemt på slutten av 1700-tallet, i Rotsund i Nord-Troms. 2 unge menn begår tyveri og tar livet av 5 personer. Begge blir dømt til døden, henrettelse ved halshugging er uunngåelig. Hvorfor skjedde dette? Hvordan kunne 2 unge menn begå noe slikt? (bildet til høyre er bl.a. fra Rotsund, tatt av Rawdna Carita Eira).
Dette er bakgrunnen for det Beaivváš nå presenterer høsten 2011, igjennom den nyskrevne forstillingen Sangen fra Rotsundet/Guohcanuori šuvvá.
Alle bilder på denne siden er lenket opp til trykkvennlige bilder - klikk på ønsket bildet og ett større et dukker opp.
 |
| Rawdna Carita Eira |
 |
| Piotr Cholodzinski |
 |
|
Son gii lea čállán lea Rawdna Carita Eira ja son gii fas bagada lea Piotr Cholodzinski. Ja sii geat lávddis dán čájehit leat Beaivváža iežas Mary Sarre, Iŋgor Ántte Áilu Gaup ja Egil Keskitalo lea musihkkar. Lávddis ožžot sii veahki Anders Aasberg, Frikar dánsenjoavkkus. ">Geahča jearahallama čálliin Rawdna Carita Eira:ain, video Youtube:as. Dá lea su vuosttáš čájálmas sámi našunála teáhterlávddis. |
Guohcanuori šuvvá:
Ija ovdal go son galgá steavliduvvot čohkka nuorra dievdu giddagasas, goddima geažil dubmejuvvon. Maŋemus diimmuid ovdal steavlideami fitná stuoradálolaš su luhtte – lea seamma ahkásaš báhpanieida Ovidia, geasa lea addon ovddasmoraš dievdui gii lea vuordimii steavlideami. Ovidia háliida galledemiin geahččalit ipmirdit nuorra dievddu daguid, dievdu gii maiddái lea leamaš su reaŋga.
Čájálmas lea čállon duohta dáhpáhusa vuođul, maid Ernst Isaksen lei vuohččan čáli: Suoidnemánu 9. b. 1791:s dubmehallui 26 jahkásaš Moses Samuelsen ovttas nuorat olbmáin jápmimii go suoládeigga ja gottiiba vihta olbmo Guohcanuoris Romssa fylkkas. Dáhpáhusat, suoládeapmi, goddimat ja giddagasas čohkkán dahpahuvvui 1790-1791 áigodagas nuorra leaska Ovidie Fredrikke Kildal Hysinga stuorradálus (son lei dat máinnolmas Madam Lyng).
Dá lea Beaivváš Sámi Našunálateáhter áibbas ođđa čájálmas, mas vuosttažettiin lea miellagiddevaš sisdoallu, muhto mii maiddái boahtá fállat gelddolaš luohte ja Halling-dánsuma deaivvadeami. Guohcanuori šuvvá čájehuvvo álgočájálmassan Guovdageainnus bearjadaga čakčamánu 9. B. 2011. Čájálmas bistá birrasiid diimmu ja 30 min. Čájálmas čájehuvvo maiddái Álttás, Kárášjogas, Leavnnjas, Deanus, Ohcejogas, Ráissas, Olmmáivákkis, Romssas ja Oslos.
Sii geat leat čájálmasa duogábealde (Anders Aasberg ii leat govas):
